Euroopa Liidu naabruspoliitika

██ Euroopa Liidu liikmesriigid

██ Ametlikud liikmekandidaadid

██ Naaberriigid

Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias).

Suhted ida- ja lõunanaaberriikidega põhinevad jagatud väärtustel, nagu õigusriik, hea valitsemine, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes EL-iga: õigusruumi ühtlustamise poole püüeldes aitab EL kaasa piiriäärsete riikide arengule, tagamaks stabiilsust ja julgeolekut Euroopa Liidu piiririikides. Naaberriikidega sõlmitakse soodsamaid poliitilisi ning majanduslikke kokkuleppeid. Naabruspoliitika eesmärkide saavutamist rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) kaudu.

Euroopa Liidu naabruspoliitika käsitleb suhteid kuueteistkümne riigiga. Need on Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene.

Euroopa Liidu naabruspoliitika pakub partnerriikidele hõlpsamat juurdepääsu Euroopa Liidu turule, regulatsioonidele ja standarditele, samuti sisemistele agentuuridele ja abiprogrammidele.

Allikas: Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi

Välislingid

• European Neighbourhood Policy